Madalad tungid

Saruman: Moria... You fear to go into those mines. The Dwarves delved too greedily and too deep. You know what they awoke in the darkness of Khazad-dum... shadow and flame. The Lord of the Rings: The Fellowship of the Ring, 2001 Oppenheimer Film füüsikaharidusega tippjuhi vangerdustest poliitiliselt tundlikul ajal. Äratuntavalt Christopher Nolani film, nagu need ikka on. Ainesest sõltumatu oskustöö struktuuri ja tekstuuri alal. Paraku ka eluloofilm. Nagu need ikka on. Üldiselt need suuremad asjad ei ole. See on omaette pöörane lugu, millise agarusega on suudetud ühel ja teisel pool Atlandit poliitiliselt ja moraalselt korrektset teadust konstrueerida. Ühendriikide juudikvoot oli poisike võrreldes natsisaksamaa suurpuhastusega, mille käigus õnnestus maailmafüüsika mälupaigast, Göttingeni ülikoolist, välja kraamida juudid oma formaaldogmaatilise juudi füüsikaga ja seeläbi jääda ilma ka suurest hulgast füüsika ja matemaatika absoluutsete tippteadmiste kandjatest. Angloameerika ri...

Limbo Film nagu šoti viski, mis lõhnab kui turvas, maitseb kui turvas ja järelmaitseb kui turvas. Teinekord on isegi etiketil kirjas, et mängus on olnud turvas. Nii hoolikalt läbitunnetatud turvas ei pruugi kõigile mokkamööda olla. Sedakorda on turba asemel mitmes mõttes süsimust ja kivikõva krimka. Ja tänavaprügi. Kaks uurijat, kurjategija, ohvrid ja stsenograafilise leidlikkusega paigutatud lademetes tänavaprügi. Kui " Blast of Silence " ja " The Wild Goose Lake " välja jätta, ei olegi nii head noirijärgset noiri nägema sattunud. Väga hea film, kõik ülejäänud kommentaarid oleks liigsed. Burning Days Üldseisundikriitiline mõtisklus Türgist. Kõlab nagu mõni vana anekdoot uues kuues. Tugevalt politiseeritud linnakesse, kus elutegevus käib püsivalt paigas oleva linnapea ja tema kodakondsete äranägemise järgi, saabub uus prokurör. Sünnipärane, sedasorti tegelane, kelle amet ja kutsumus kattuvad, kes on varmas korda looma. Higiniiske ihurammu ja paukuva tulirelva...

Chris Taylor: "Somebody once wrote, "Hell is the impossibility of reason." That's what this place feels like. Hell." Platoon, 1986 The Banshees of Inisherin Film Iiri kodusõja alternatiivselt rindelt, mis jookseb kahe tüllipööranud külamehe vahel, kes elutsevad kuskil maailma serval asuvas külas. Konflikt ei seisne sarnaste poliitiliste hoiakute tühiste nüansside erinevuses, vaid ühel (Brendan Gleeson) viskab teisest (Colin Farrell) lihtsalt üle. Üks on teisele oma loraga tüütuks muutunud. Mis on filmis hästi välja kukkund, on irooniliselt pastoraalne jutustamisviis. Sellised vaated, et reklaami või viskit, aga ei asukoht ega tegelased ole produkti teenistuses. Ei tegutse mõnesuguse eluviisi kiituseks ega laituseks, vaid pakkumisel on punutis vasturääkivustest. Vaatajale imelik on tegelastele endile täiesti mõistuspärane asjade kulg. Välja arvatud üks tegelane, kes kolib saarelt ära suurele maale, mis on samuti saar. Sest asjad on imelikud, koht väike ja i...

British MP: I'm sorry, Miss, it's orders. We can't go against the protocol. Anna Schmidt: I don't even know what protocol means. British MP: Neither do I, Miss. The Third Man, 1949 Marlowe Järjekordne linateos hajusalt ilmuvate ja omavahel lõdvalt või üldse mitte seotud filmide sarjast, kus uurmist viib läbi asjatundja Philip Marlowe. Põhineb 2014. aasta romaanil, mille autor ei olnud arusaadavatel põhjustel Chandler, sest ta oli selleks ajaks juba üle poole sajandi surnud. Marlowe, seevastu, elab endiselt. Lindy seaduse põhjal ilmselt veel mõnda aega ja hea ongi. Neid filme ei ole liiga palju tehtud. Hetketeadmiste põhjal napilt üle tosina. Parimad on ka kinoloo parimad. Veidramast otsast meenuvad tšehhide jant " Smart Philip ", Robert Altmani eneseparoodiline " The Long Goodbye " ja Inglismaal toimuv " The Big Sleep ", milles pensionieelikust Marlowe (Robert Mitchum) tegi veel ühe otsa. Käesolev seevastu ei ole parim ega veidraim,...

Richard Nixon: "David, did I really call you that night?" David Frost: "Yes" Richard Nixon: "Did we discuss anything important?" David Frost: "Cheeseburgers" Richard Nixon: "Cheeseburgers?" David Frost: "Goodbye, sir" Frost/Nixon, 2008 Triangle of Sadness Rangelt kolmevaatuseline kombekomöödia, mille koostisosad pärinevad kohustuslikust kirjandusest. Kaetud on vahemik, mille tinglikeks verstapostideks on Moliére ja Twain. Seisusetöga insaiderite vaatevinklist ja rahvalik-paroodiline kirjutusviis. Nõtkust küll eelmainitutest vähem aga meetodit sellevõrra enam nagu Ruben Östlundil viimase kolme filmiga kombeks on olnud. Varasemaid ei ole näinud. Vähemalt filmist "Force Majeure" on Östlund tegelenud süstemaatiliselt peenema rahva suhtes üleolekutunde kultiveerimisega. Vastupidiselt rahvatarkusele, ei kutsu ta üles mõistmisele, vaid hukkamõistmisele. Sedasorti tänitavas eliidivastasuses on ometi midagi väga ra...

Top Gun: Maverick Lääge film. Kleebib kui elukutselise kõneleja jutt, milles muudkui korratakse fraase, mis on disainitud esile kutsuma aplausi ja muud midagi. Kahtlemata actionkino greatest hits aga seda ei suuda nii tarmukal kujul vastu võtta. Selles on midagi usukuulutamisele omast, nõuab kulbi löömist ja alt üles vaatamist. Mitte seepärast, et sõjaväelased, lennukid ja peaosas saientoloogia esievangelist (Tom Cruise), vaid hüperkommunikatiivne ja otsustab vaataja eest ülearu. Tahtmatult kippus meenuma lauamängul Laevade pommitamine põhinev " Battleship ". Selles pakuti sarnaselt lämbeid fantaasiaid erinevate inim- ja tehnoloogiapõlvkondade kombineeritud kasutusvõimalustest väheütlevas sõjalises konfliktis. Seegi film mõjus kui mugav ent unenäota uni. Viimast mitte biomeditsiinilises mõttes, vaid metafoorina, kuidas kinoseanss on kollektiivne unenägemine. Tuleb välja, et teinekord ka kollektiivne üldtuimestus. Everything Everywhere All at Once Samuti lääge film aga e...

Hank Mitchell: "You work for the American Dream. You don't steal it." Lou Chambers: "Then this is even better." A Simple Plan, 1998 Emily the Criminal Krimipõnevik võlgades naisterahvast (Aubrey Plaza), kelle sissetulek vabakutselise toidukullerina ei lase kuigi laialt elada. Nagu draamamõte sellistel puhkudel sageli ette näeb, peitub lahendus kuritegevuses. Sedakorda võõra vara omaalgatuslikus ümberjaotamises läbi krediitkaardipettuste. Nii harjumuspärase ülesehituse ja koostisosadega film, et meenutab ajalehtede juhtkirju. Väiksemad kuriteod viivad suuremateni, lõpuks saab keegi surma või vähemalt peaaegu surma. Väljapääs prekariaadi viletsusest nõuab külma kõhtu, võõra verd ja kuritegeliku ilmaga mugandumist. Karmi ja nonsenssivaba krimka alge on täheldatav aga sel ei ole suuremat kaalu. Samamoodi ei oma erilist veojõudu sirge näoga esitatav büroohuumor, milletaolise meister Aubrey Plaza kahtlemata on. Kõige paremas mõttes piinlikust valmistavad episo...

Batman: "Robin, listen to these riddles. Tell me if you interpret them as I do. One. What has yellow skin and writes?" Robin: "A ball-point banana!" Batman: "Right. Two. What people are always in a hurry?" Robin: "Rushing people? Russians!" Batman, 1966 The Batman Seni viimase Batmani filmiga on üks ring täis saanud. Oma hiilguses on taasavaldunud Batmani detektiivivõimed, mis domineerisid 60. aastatel vändatud kõrge camp-väärtusega teleseriaalis, milles Batman tegeles täie tõsidusega triviaalsete mõistatuste äraarvamisega. Eriti kui vastaseks sattus olema Riddler, kelle erihobiks on sõnamängud. Sama tegelane käivitab sündmused ka käesolevas filmis. Detektiivitöö kulgeb samuti vaimukate sõnamängude lahendamise tähe all. Mis tähendab, et protseduurilise krimidraamana pakub see film sama palju kui suutis Adam Westi mängitud Batman, kel olid kasutada boy wonder ja äraspidine bat-loogika. Sentiment on see-eest skaala teisest servast. Komöödi...

Alexander: "Nostalgia, you know. A failing of the old, I suppose." Murder She Said, 1961 Belfast Autobiograafiline film lavastajast/stsenaristist üheksa-aastasena, kes lisaks formaalsele õppele on astunud 1969. aasta Belfastis ka eluülikooli. Eluloofilmidega on alatasa häda, sest lood liiguvad loojutustamise kõveraid pidi, eluke käib omasoodu. Eluloolist sündmustikku luues on vaja korralikult kombineerida ja lõpptulemusena ei ole enam vahet, kas filmitegelane on ka päriselt olemas olnud, sest portreteeritavast saab filmimütoloogia eksemplar. Nii tekib võimalus rääkida samades kategooriates näiteks King Kongist ja Winston Churchillist ning saavad alguse imelised peolauavaidlused, kui mängufilm läheb käiku dokumendina. Ajalugu ja film keskenduvad isikute ja sündmuste puhul erinevatele omadustele. Nii nagu mängufilm ei tegele allikakriitikaga, ei tegele ajalugu psühholoogilise usutavusega. Üks sihib korrektsust kronoloogilises, teine dramaatilises mõttes. Ajalool on küll ...

Linton Barwick: "It's early days, my friends. All roads lead to Munich." Malcolm Tucker: "All roads lead to Munich... What the fuck does that mean?" Simon Foster: "Well, I think it means, uh... actually, no, no, I don't know what it means." In the Loop, 2009 I'm Your Man Romantiline ulmekas, mis ei paku illusiooni, vaid katsub jäljendada elu. Filmina kahtlemata kunstiküps aga nii korrektsel moel, et ei ole suurt midagi vaadata. Arheoloog on tuhninud kolm aastat sügaval minevikus, tegeledes hüpoteesiga, et sumerite administratiivtekstides leidub poeesiat. Sest inimesed on juba loomult poeetilised olendid. Paralleelselt osaleb ta kolmenädalases tootetestis, mis vaatab tulevikku, katsetades, kas eridisainitud android suudab rahuldada inimese romantilisi vajadusi. Sest inimesed on juba loomult romantilised olendid. Nii savitahvlid kui android on mõlemad inimese loodud ja mõlematest otsitakse midagi, mida neis justkui olema ei peaks. Arusa...

Helen Jordan: "I'm not laughing at you, I'm laughing with you." Joy Jordan: "But I'm not laughing." Happiness, 1998 Don't Look Up Jämedama koega satiir, mis eelkõige naerutab ja seejärel peaks ka hoiatama. Esimesega tuleb film kohati toime, teise osas jätab skeptiliseks. Sedasorti satiiri abil argumenteerimisse, kuidas inimkond saab otsa, kui ei minda meelemuutuse teed, on kinnituskalduvus (confirmation bias) lausa sisse ehitatud. See film kindlasti hoiatab neid, kes on niigi hoiatatud ja võimendab vähemalt vaatamise ajaks eelarvamusi, mis on juba niigi korralikult välja kujunenud. Vähimatki läbimurret sellega vaevalt et saavutab. Mitte et sellise lähenemise mõtteline vastand " Avatar " oma läila ja looritamata ökosõnumiga kuigivõrd operatiivsem olnuks. Ausaltõeldes ei maksa "Don't Look Up" juures allegooriliste hoovuste juurde ülearu toppama jääda. Film tegeleb süvatasandil ikkagi küsimusega, kuidas uue infoga ei suu...

Quinlan: "Yeah. That pianola sure brings back memories." Tanya: "The customers go for it - it's so old, it's new." Touch of Evil, 1958 Cry Macho Eastwoodi lavastatud "Changeling" oli sedasorti film, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Lahendusi, mida võib nimetada epiloogideks, jäigi tulema. Samamoodi venib kummina tema karjääri lõpp. "The Mule" aastast 2018 oli küll üsna väsinud aga valitud aines ja mäng olid mõistetavad, film oli lausa autobiograafilinegi. "Cry Macho" see-eest on lausa autoparoodia. Viib mõtted Eastwoodi kesisematele saavutustele. Filmis "The Rookie", mis oli täielik madallend, võis veel uskuda, kui latiinot nimetati sakslaseks. Rahvas ikka liigub, moodustades kõiksugu erinevaid diasporaasid, nii et peale vaadates on keeruline oletada, mis riigis ja mis keele sisse keegi on sündinud. Aga seda, et tudisev vanaätt "Cry Machos" tekitab kordades nooremas naises seksuaalseid ihasid ja hirmu...

Teasle: "Whatever possessed God in heaven to make a man like Rambo?" Trautman: "God didn't make Rambo. I made him!" First Blood, 1982 No Sudden Move Ajaviitepõnevikega olen suutnud järjest alt minna. "Those Who Wish Me Dead" jäi põnevikutroopide lahjaks läbimängimiseks metsatulekahju taustal. Kindlasti mitte Taylor Sheridani parim number, kes on ikka mõned korrad sähvatanud. Tõsilooline spioonipõnevik "The Courier" astus endale ise valmis sätitud rehale. Suure ajaloosündmuse sees luubiga inimese uurimine kõlas kokku nagu teater oma halvimas, võibolla ka tavapärases. Sarnased argumendid kehtivad ka "No Sudden Move" kohta. Mõningate alternatiivajalooliste sugemetega rutiinne krimka, milllega võimalik kolistada erinevaid ämbreid, sealhulgas päevapoliitilisi. Film niriseks suvalise kino reservuaari kui need rutiinid ei oleks A-taseme rutiinid, sest kokku on pandud sorav uusnoir, milles viirastub üksjagu varasemaid filme aga teg...

Helen Lovejoy: "Won't somebody please think of the children?" The Simpsons, 1996 The Social Dilemma Dokkfilm dokumentalistika kõige sandimast otsast, mis ei ava nähtust, vaid väga ühemõtteliselt kujundab seisukohta. Eriti küüniliselt annaks õelda, et tegemist on Center for Humane Technology reklaamfilmiga. CHT on internetiteenuste tehnoeetikaga tegelev mittetulundusühing, mille evangelistid jutlustavad muu hulgas ka seda, kuidas sotsmeediafirmad peaks eelkõige seisma kasutajate heaolu ja alles seejärel käibenäitajate eest. Küsimusi tekitab, mida mainitud heaolu täpsemalt sisaldada võiks, sest heaolu iseseisvana kaela ei kanna. Jääb tühjaks sõnaks. Kõva statsi ühismeedia sotsiaalsete kulude kohta film ei jaga, vaid veeretab nädalavahetuse vestlussaadete rutiinseid ümarusi. Teismeliste kehadüsmorfia ja depressiooninäitajate jäik kõrvutamine sotsmeediaga annab küll kaastunde, mitte arutlusvõime punkte. Kasutajaandmete küsimus jääb koperdama märksõnade tasemele ja valeuu...